Marshall McLuhan

Herbert Marshall McLuhan (21. juuli 1911, Edmonton, Kanada – 31. detsember 1980, Toronto, Kanada) oli Kanada filosoof, kelle töid peetakse üheks meediauuringute alustalaks. McLuhan võttis kasutusele väljendid "meedium on sõnum" ja "globaalne küla".

Tsiteeritud väljaandest: Marshall McLuhan, "Gutenbergi galaktika" [1962], tõlkinud Toomas Rosin, 2020.

• Ent meie aeg on ühtlasi ka elektriline ehk kirjajärgne aeg, mil isegi džässmuusikud valdavad kõiki mittekirjaliku poeesia võtteid. Empaatiline sisseelamine kõigisse suulistesse žanritesse ei ole meie sajandil enam raske. (lk 24)
• Keel on metafoor, selles mõttes et ta mitte ainult ei talleta kogemusi, vaid ka tõlgib neid ühest vormist teise. Ja raha on metafoor selles mõttes, et ta talletab oskusi ja tööd ning tõlgib ühtesid oskusi teisteks. Kuid vahetuse ja tõlkimise printsiibi ehk metafoori tuumaks on meie mõistuse võime tõlkida kõiki meie meeli omavahel. Me teeme seda kogu oma elu, iga hetk. (lk 28)
• Meie privaatsed meeled ise ei ole kinnised süsteemid: alatasa ja lõputult tõlgib neid üksteiseks see, mida me nimetame teadvuseks. Kuid meie meelte laiendused, tööriistad, tehnilised vahendid on läbi aegade olnud kinnised süsteemid, mis ei ole suutelised koostööks ega kättesaadavad kollektiivsele teadvusele. Nüüd, elektriajastul, on just meie tehniliste instrumentide kooseksisteerimise lühiealine iseloom põhjustanud kriisi, mis on kogu inimkonna ajaloos täiesti uudne. Meie avardunud võimed ja meeled moodustavad nüüd ühtse tajuvälja, millest tuleb saada kollektiivselt teadlikuks. Nagu seni meie privaatsed meeled, nii nõuavad nüüd ka meie tehnikasaavutused koostööd ja tasakaalu, mis teeks võimalikuks nende ratsionaalse kooseksisteerimise. Senikaua kui meie tehnilised vahendid on aeglased, nagu seda on ratas, tähestik või raha, oli asjaolu, et nad on eraldiseisvad, kinnised süsteemid, ühiskondlikult ja psüühiliselt talutav. Nüüd, kus kujutised, helid ja liikumised on üheaegsed ja globaalse ulatusega, ei ole see enam nii. Kui meie privaatsete meelte ja isikliku ratsionaalsuse vahel on alati olnud tasakaal ja koostöö meie isiklikus tunnetuses ja meie (nagu kunagi öeldi) "terves mõistuses" [wits], siis nüüd peavad ka meie inimlike funktsioonide laiendused hakkama tegema samasugust koostööd kollektiivses teadvuses. (lk 28-29)
• Me ei tea, kas protsess, mis algas "romantilise reaktsioonina", püüdena orgaanilise terviklikkuse poole, elektromagnetlainete avastamisest kiirendas või mitte. Ent kindlasti on selle avastuse mõjul jällegi sündinud kõiki inimlikke tegevusalasid hõlmav simultaanse "väli", nii et inimsugu on nüüd sattunud "globaalse küla" olukorda. Me elame ühesainsaas kitsas ruumis hõimutrummide kõmina saatel. Seega on huvi "primitiivsuse" vastu tänapäeval sama banaalne ja meie probleemide seisukohalt sama ebaoluline kui 19. sajandi mure "progressi" pärast. (lk 71-72)
• Trükisõna lõi rahvusliku ühtsuse ja tsentralistliku valitsuse, ent ka valitsusele vastanduva individualismi. (lk 393)
• Kui trükisõna tähendab ühetaolisust, siis peab ta looma ühesugused õigused lugejale ja kirjutajale, kirjastajale ja tarbijale. (lk 395)
• Gutenbergi leiutise sõnumi versioon, mis on ümber orienteerunud tootjale ja valitsejale, seisneb lihtsalt selles, et valitsejal on õigus kehtestada ühiskonnas ühtseid käitumismalle. Tarbimisühiskonnale eelnes politseriik. (lk 395)
• Mittekirjaoskajate ühiskonnas ei ole kunagi tehtud grammatikavigu. (lk 398)
• Heidegger ratsutab elektroonilisel laineharjal sama võidukalt nagu Descartes mehhaanilisel. (lk 412)