Mine sisu juurde

Kuldnoklased

Allikas: Vikipeedia
Kuldnoklased
Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Alamselts Laululinnud Passeri
Sugukond Kuldnoklased Sturnidae
Rafinesque, 1815

Kuldnoklased (ladina keeles Sturnidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Kuldnokad on enamasti rästasuurused ja nende sulestik on hall või kirev.[1] Neil on pikk ja sirge, ahenev nokk ning tugevad jalad.

Kuldnoklased on levinud ainult Vanas Maailmas: Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Okeaanias. Inimene on aga viinud osad liigid ka Põhja-Ameerikasse, Hawaiile ja Uus-Meremaale, kus nad esinevad võõrliigina.

Kuldnoklased toituvad peamiselt putukatest ja taimede viljadest. Nad eelistav kultuurmaastikel paiknevaid elupaiku. Enamik kuldnoklasi teeb pesa puuõõnsusse.

Sugukonda kuulub umbes 34 perekonda ligi 120 liigiga. Tuntuim ja kõige suurema levilaga kuldnoklane on kuldnokk (Sturnus vulgaris). Aasias on levinuim maina (Acridotheres tristis).