Apelsinipuu

Eesti keeles kasutuses olev nimi on tulnud hollandi keelest, kus appelsien tähendab Hiina õuna.

Apelsinipuu on 7–12 meetri kõrgune (väga vanad puud võivad kasvada ka 15 meetri kõrgusteks). Võra on ümar, noored oksad võnklikud ja kaetud nüride poolpehmete ogadega.

Aromaatsed igihaljad lehed on elliptilised kuni munajad, hambulise servaga. Leherootsudel abilehed. Lehed 6,5–15 cm pikad ja 2,5–9,5 cm laiad.

Õied on üksikult või 2–6 kaupa. 5 cm läbimõõduga alustassikujulises õies on viis tupplehte ning viis valget ja piklikku kroonlehte, mis ümbritsevad 20–25 tolmukast koosnevat kollast tolmukkonda.

  Pikemalt artiklis Apelsin

Vili on kerajas, lapik või veidi ovaalne 6,5 kuni 9,5 cm läbimõõduga. Väliskest on näärmeline, oranž või kollane, vahekest valge, urbne ja lõhnatu. Viljaliha kollane, oranž või punakas, asetseb 10–14 kileja kestaga segmendis, mis hõlpsasti üksteisest eraldatavad. Igas segmendis võib olla 2–4 ebaregulaarse kujuga seemet. On aretatud ka seemneteta sorte.

Apelsinipuu hakkab vilju kandma varakult, kolmandal aastal pärast istutamist. Täiskandeikka jõuab puu umbes 20-aastaselt ning suurimat saaki annab 20.–60. eluaastal. Mõned puud elavad 150 aasta vanuseks. Täiskandeeas saadakse parematelt sortidelt umbes 100–115 kg vilju puu kohta.

Apelsinipuud looduses ei esine. Oletatavalt pärineb see kultuurliik Lõuna-Hiinas, Kirde-India ja Kagu-Aasiast (Indohiina poolsaarelt). Vahemere piirkonda tõid apelsinipuu Itaalia kaupmehed pärast 1450. aastat või Portugali meresõitjad 1500. aasta paiku. Enne seda kasutati tsitrusvilju Euroopas raviotstarbel, kuid apelsin sai kiiresti varakate inimeste seas populaarseks ning seda maitsvat vilja hakati kasvatama spetsiaalsetes talveaedades nn orangerie'des^[1].

Apelsinipuid hakati Euroopas kasvatama 16. sajandil. Varsti pärast Ameerika avastamist viidi apelsinipuid ka Ameerikasse. On teada, et Hispaanias rajati esimesed suuremad istandikud 1792. ja Itaalias 1870. aastal. Marokos hakati apelsine kaubanduslikul eesmärgil kasvatama 1922. aastal. Tänapäeval kultiveeritakse apelsinipuud kõigil kontinentidel. Eriti hoogsalt on apelsinikasvatus arenenud 20. sajandi teisel poolel. Maailma apelsinitoodang kahekordistus 1950.–1970. aastatel ja enam kui kolmekordistus 1950.–1980. aastatel. 1960. aastal oli toodang näiteks 16,3 miljonit tonni. Kokku toodeti tsitruselisi 1978. aastal 52,1 miljon tonni, seega moodustavad apelsinid kõigist tsitrusviljalistest 65%.

Apelsinikasvatuses on esikohal Ameerika Ühendriigid, kus see on koondunud lõunapoolsetesse osariikidesse: Californiasse, Texasesse jne. Suuremad apelsinikasvatajad on veel Itaalia, Hispaania, Brasiilia, Mehhiko, India, Iisrael, Egiptus, Maroko.