Bambusleemur

imetajate perekond

Bambusleemur ehk poolmaaki (Hapalemur) on esikloomaliste perekond leemurlaste sugukonnast.

Bambusleemur
Hapalemur alaotrensis
Hapalemur alaotrensis
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Alamselts Strepsiriinsed primaadid Strepsirrhini
Infraselts Leemurilaadsed Lemuriformes
Ülemsugukond Lemuroidea
Sugukond Leemurlased Lemuridae
Perekond Bambusleemur Hapalemur
I. Geoffrey, 1851
Bambusleemurite levila
Bambusleemurite levila
Hall-poolmaaki

Taksonoomia ja süstemaatika

muuda

Perekonna tüüpliik on hall-poolmaaki (Hapalemur griseus, varem Lemur griseus). Kokku kuulub bambusleemurite perekonda 6 nüüdisaegset liiki.

Varem arvati sellesse perekonda ka praeguse perekonna Prolemur liigid, sealhulgas lainina-poolmaaki (Prolemur simus, varem Hapalemur simus).

Perekonda on veel nimetatud Hapalolemur (Giebel 1855) ja Myoxicebus (Elliot 1913).

Levik

muuda

Kõik bambusleemurid elavad Madagaskaril.

Välimus

muuda

Nad sarnanevad teiste leemurlaste sugukonna loomadega.

Bambusleemuritel on hallikaspruun karvastik, mis liigiti varieerub punakast rohekani.

Koon on lühem kui teistel leemurlasetel, ning kõrvad ümaramad ja karvasemad.

Kerepikkus on olenevalt liigist 25–46 cm, saba on sama pikk või pikem. Kaal on 1–2,5 kg.

Elupaik

muuda

Bambusleemurid eelistavad niiskeid metsi, kus kasvab bambus. Peale selle elavad nad maa peal ja puudel.

Hapalemur alaotrensis elab Alaotra järve roostikes ning veedab suure osa ajast vees, erinedes teistest leemurlastest, kes käivad vee ääres ainult joomas.

Eluviis

muuda

Bambusleemurid võivad tegutseda igal päevaajal, kuid sageli on nad aktiivsed koidu eel.

Nad jooksevad, ronivad ja hüppavad ühtviisi hästi. Hapalemur alaotrensis ujub hästi.

Bambusleemurid elavad kolme- kuni viieliikmelistes rühmades, mis tõenäoliselt on ühest isasest, ühest või kahest emasest ning nende järglastest koosnevad perekonnad.

Neil suhtlevad mitmesuguste häälitsustega, mis on röhkimisega sarnanevad lühikesed madalatoonilised norinad.

Toitumine

muuda

Nad söövad peaaegu eranditult bambust, mis aitab neil hambaid teritada.

Pole teada, kuidas nad tulevad toime bambuses sisalduvate mürgiste tsüaniididega.

Paljunemine

muuda

Tiinus kestab 135–150 päeva, ning lõpeb septembris kuni jaanuaris, mil emasloom toob ilmale kaks järglast.

Pojad võõrutatakse piimast umbes neljakuuselt (selleks ajaks leidub piisavalt toitu).

Eluiga

muuda

Bambusleemurid elavad kuni 12 aastat.

Bambusleemuride looduslike vaenlaste seas on fossa, röövlinnud ja boamaod.

Kõige suurem oht lähtub inimestelt. Lisaks sissetoodud koertele ja kassidele ohustab neid metsade raadamine ja jahipidamine. Hall-poolmaaki on veel suhteliselt sagedane, teised liigid on ohustatumad. Nad kuuluvad CITES-i lisasse I.

Liigid

muuda

Välislingid

muuda